Avatud E-R 9– 16, Kalevi 110, Tartu 50104
    Blogi
    Viimased postitused
    Dr Peep Pree
    Silikoonrinnad ja rinnavähk
    Clinica Peep Pree
    Clinica: Silmalaugude korrigeerimine
    Ilusüstide võimalikud tüsistused
    Rindade suurendamine - Konsultatsioon
    Struktureeritud Allergan rinnaimplantaadid
    Rasvaimu- Clinica
    Ilukirurgia statistika - Clinica
    Rindade suurendamine ilma operatsioonita - JAH võimalik
    Rindade suurendamine operatsioon
    Rindade suurendamise probleemid
    ilukirurgia trendid-naine binokliga
    Kurjusekortsu eemaldamine ilusüstiga
    Naine peale rinnasuurendusoperatsiooni
    Kuidas nooruslikum välja näha
    Kuidas vabaneda inetust armist?
    5 põhjust, miks on iluoperatsioonid nii kallid
    Silikoonrinnad ja rinnavähk

    Plastikakirurg Peep Pree hoiatab: „Kahjuks on tõenäoline, et silikoonide põhjustatud rinnavähk jõuab ka Eestisse.”

    08.03.2019
    | Kategooria -> Konsultatsioon

    Sel nädalal andis Helsingi Ülikooli haigla teada, et kaheksal Soome naisel on avastatud haigus, mille põhjuseks on silikoonist rinnaimplantaadid. Haigust kutsutakse nn rinnaimplantaadilümfoomiks. See ei ole küll rinnavähk, aga on siiski vähk. „Kahjuks on tõenäoline, et varsti avastatakse esimene juhtum ka Eestis,” nendib staažikas plastikakirurg Peep Pree.

    Tekst: Sirje Maasikamäe, Õhtuleht

    Foto: Margus Ansu

     

    „On äärmiselt tore, et olete selle Soome info n-ö üles korjanud ja ka meie Eesti naistele edastanud,” rõhutab Pree teema tähtsust. Praegu välismaal viibiv Pree on valmis isegi oma päevaplaane muutma, leidmaks sobiv aeg, et teemat pikemalt selgitada. „Pean seda probleemi sedavõrd oluliseks, et saan oma plaane muuta,” kirjutas Pree e-kirjas.

    Soome meedia kirjutas, et maailmas arvatakse olevat üle 650 naise, kel on diagnoositud rinnaimplantaadilümfoom. „Olin möödunud aasta lõpul plastikakirurgide maailmakongressil ja seal räägiti juba 700 juhtumist,” täpsustab Pree. „Nii et see arv tõuseb kogu aeg. Et Soomes on avastatud kaheksa juhtumit, on ikka päris hirmutav lugeda.”

    Aasta-poolteist tagasi, kui Pree hakkas uurima, kuidas on põhjanaabrite juures lood rinnaimplantaadilümfoomiga, räägiti kahest juhtumist. „On üpriski tõenäoline, et ükskord on esimene juhtum ka Eestis. Õnneks on Eesti plastikakirurgid selleks valmis.”

    Soome plastikakirurg Tiina Jahkola mainib Yle uudisteportaalis, et ilmselt  on Soomes lümfoomijuhtumeid mõnevõrra lisandumas, kui inimesteni jõuab info sellisest võimalusest ja haiguse tunnustest.

     

    Kuum teema paar aastat

    Pree sõnul on rinnaimplantaadilümfoom ehk BIA-ALCL olnud plastikakirurgiamaailmas tõsine teema juba mitu aastat. Lühendi taga peitubki haiguse nimetus –  Breast Implant Associated Anaplastic Large Cell Lymphoma. Teema läks kuumaks aastal 2017, kui üle maailma lõid häirekella Ameerika plastikakirurgid. Kõige esimesena tõid Pree sõnul probleemi välja tegelikult austraallased.

    Naistel oli lümfoomi leitud juba varemgi, aga siis ei osatud või ei julgetud seda üheselt rinnaproteesidega seostada. Nüüd on BIA-ALCL ametlikult kvalifitseeritud omaette haiguseks. „Et haigust saab enamasti varajases staadiumis suhteliselt lihtsa operatsiooniga ravida, on äärmiselt tähtis, et patsient pöörduks iseloomulike vaevuste korral arsti poole, ideaaljuhul teda opereerinud plastikakirurgi poole,” soovitab Pree.

    „Mina räägin oma patsientidele rinnaimplantaadilümfoomist juba üle kahe aasta. Igas konsultatsioonis, nii suulises kui kirjalikus selgitan, mis see on. Aga räägin ka sellest, kui teadmatuses me veel oleme kogu maailmas – arvamusi on ju erinevaid.”

     

    Silikoonrindade vähijuhtumeid seostatakse Allerganiga

    Soome plastikakirurgide ühing on soovitanud loobuda teatud implantaatide panemisest. Jutt on Allergani karedapinnalistest silikoonimplantaatidest. Samas on Allergani implantaadid maailmas ühed kõige rohkem kasutatavamad, näiteks Soomes on eri tüüpi Allergani implantaate pandud üle 15 000 naisele. Võimalik, et kõik nad on nüüd ohustatud.

    Kas ka Eestis on Allergani implantaate pandud? „Muidugi!” kinnitab Pree. „Allergan on toodangu mahult kõige suurem tehas ja kõige kauem tegutsenud.” Sel põhjusel on Pree arvates ka mõneti loogiline, et ka kõige rohkem vähijuhtumeid seostub just nende implantaatidega.

    Pree sõnul kasutati Soomes mingil ajal Allergani  implantaate kõige rohkem – nii iluoperatsioonidel kui ka rinda taastavatel lõikustel pärast rinnavähki ehk rekonstruktiivkirurgias. Seni peeti neid implantaate turvaliseks ja neid on pandud Soome naistele üle 30 aasta.

    Eesti sisenes implantaatide maailma aastal 1991. Kui paljudele naistele on meil Allergani toodangut pandud, pole teada. „Üksjagu, eriti 1990ndatel,” mainib Pree. „Ka mina olen neid pannud. Tõsi, suhteliselt vähe. Teatud tüüpi Allergani implantaate peeti omal ajal väga innovaatilisteks ja headeks. Täna me saame aru, et võta näpust – nii see pole.”

    Eesti terviseameti koduleheküljel on napp teade, et et tulenevalt puudulikust riskihinnangust plaanib rinnaimplantaatide tootja Allergan algatada tekstureeritud ehk karedapinnaliste rinnaimplantaatide tagasikutsumise Euroopa turult. Mainitud implantaatide EC sertifikaat aegus 16. detsembril 2018, veel kasutamata implantaadid plaanitakse tagasi kutsuda.

    „Praeguseks ei ole leidnud kinnitust, et tekstureeritud ehk karedapinnaline rinnaimplantaat tekitaks suuremat ohtu kui siledapinnaline,” antakse teada terviseameti kodulehel. „Implantaatide eemaldamine ega patsientide tervise tihedam kontrollimine ei ole seega vajalik, piisab regulaarsetest enda raviarsti läbivaatustest.”

    Selle seisukoha kohta otsib Pree sõnu. „Ütleme niimoodi…Pehmelt öeldes…Päris teaduspõhine see arvamus ei ole.”

    Ka Ameerika plastikakirurgide ühingu kodulehelt võib lugeda, et rinnaimplantaadilümfoomi leitakse sagedamini neil, kellele on pandud karedapinnalised implantaadid.

     

    Kuidas lümfoomi haigus tunda annab?

    Soomes on suuremal osal naistest avastatud haigus varajases järgus ja neilt on eemaldatud implantaadid, osad on saanud vähiravimeid ja kiiritusravi. Mainitakse, et tegemist on harva esineva haigusega, mille tekkemehhanism pole päris selge.

    Mis eristab rinnaimplantaadilümfoomi rinnavähist? Pree toob välja põhilise: „Vähk on ju üldtuntud sõna pahaloomulise kasvaja kohta. Rinnavähk on rinnakoes arenev vähkkasvaja. Lümfoomi korral hakkavad lümfisüsteemis rakud muutuma ja paljunema. Aga lümfisüsteem on meil terves organismis. Lümfisüsteemi vähk võib anda samamoodi siirdeid kui teised vähid. Ameerikas on 6 või 7 inimest surnud siirete tõttu teistesse organitesse.”

    Et mõista, kuhu vähk tekib, selgitab Pree pisut implantaatide panekut. „Protees on võõrkeha, mis tingib organismi reaktsiooni. Proteesi ümbrus isoleeritakse ülejäänud kudedest ehk organism kasvatab nagu kaitsekesta – kapsli, koti. Vähiprotsess algabki selle koti sees ehk vahetult proteesi ümber.”

     

    Kontrolli silikoonrindu regulaarselt!

    Soome arstid ütlevad, et kui rinnas pole probleeme tunda, siis ei pea muretsema ja implantaate ei pea igaks juhuks eemaldama.

    Pree on oma praksises kohanud naisi, kes arvad, et rinnaproteesid on eluaegsed ja neid pole vaja kontrollida. Kontrollis tuleb käia, rõhutab Pree mitu korda. „Kas pole arst seda rõhutanud või pole tahtnud inimesed kuulda või pole meelde jäänud. Oleme ju vaid inimesed ega taha kohustusi võtta! Mõni ei taha ka hambaarsti juures käia, aga autot käime küll kontrollimas.”

    Pree toob kujuka võrdluse rinnaproteeside kohta: „Ütlen ikka – need on varuosad, need pole eluaegsed ja nende korrasolekut tuleb kontrollida! Lümfoom on väga drastilne asi, aga peale selle on ka muid võimalusi, näiteks võivad proteesid katki minna.”

    Pree teada praktiliselt puudub oht, et inimesel on rinnaimplantaadilümfoom, aga ta ei tunne seda. Haigus avaldub proteesi ümbruse kotis suure hulga vedeliku kogunemisena. Rind läheb paiste, turse, võib olla põletiku tunnuseid – punetus ja kuumusetunne. „Üks mis kindel – rind muudab oma suurust. Ma ei ole lugenud artiklit, kus oleks öeldud, et haigus kulgeb asümptomaatiliselt ehk ilma tunnusteta,” selgitab Pree.

    Ja samas – kui rind läheb suuremaks, ei ole see tingimata lümfoom. Vedelik võib koguneda ka muudel põhjustel.

    Iga rinna turseminek ei tähenda vähki!

    Pree julgustab, et Eestis on head võimalused nii haiguse avastamiseks kui raviks. „ Kui see õige ajal avastada, on ravi väga tõhus. Siirdeid ja inimese surma põhjustavad ikka hilisvormid. Tuleb oma rindadest hoolida, neid kombelda ja vaadelda – mitte ainut näidata!”

    Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Selts, kuhu kuulub ka Pree, on harinud oma liikmeid, korraldatud on lümfoomiteemalisi seminare. Selts kohustab infot ka patsientidega jagama. Koostööd tehakse onkoloogide, radioloogidega.

    „Meie, arstid, oleme valmis selle paha haiguse ilmumiseks ka Maarjamaal,” räägib Pree. „Usalda oma arsti!”

    Pree rõhutab, et praegu pole ükski maailma patsiendi- või tervishoiuorganisatsioon öelnud, et lõpetage proteeside panek või kutsuge proteesidega naised tagasi ja võtke need välja.

    Aga väga oluliseks peab plastikakirurg ka info jagamist võimaliku haiguse kohta ehk nagu ta värvikalt ütleb – tuleb kõigutada roosas õnneudus olemise mentaliteeti.

     

    Intervjuu on ilmunud Õhtulehes. Kõik autoriõigused kuuluvad Õhtulehele.