Avatud E-N 9– 16, Kalevi 110, Tartu 50104

.
Blogi

Koroona kasvatas ilukliinikute populaarsust. Kui maski tagant paistavad vaid silmad, peavad need olema võimalikult ilusad

28.02.2022
| Kategooria -> Konsultatsioon

“Kirurg ei saa olla valgust täis, kuid ilma akendeta maja,” ütleb üks Eesti staažikamaid ilukirurge ja erakliiniku Clinica juht Peep Pree.

“Kirurgi töö pole kindlasti ainult lõikamine,” ütleb ta ning selgitab, et igale lõikusele eelneb põhjalik konsultatsioon ja patsiendi soovitud tulemuste kaardistamine. Patsient peab teadma nii võimalikke efekte, mida ilulõikus talle anda võib, kui ka vähem meeldivaid asjaolusid, näiteks seda, et taastumispäevad võivad olla valusad.

Oma tööst rääkides rõhutab tippkirurg dr Peep Pree üsna esimese asjana, et tema kliinikus ei ole kunagi olnud ainsatki klienti. Kes tuleb, on patsient, ning töösuhe on alati arsti ja patsiendi, mitte teenusepakkuja ja kliendi suhe.

“See võib olla vanamoodne suhtumine, aga arstina arvan ma, et see on ainuvõimalik ning ka patsiendi jaoks kõige turvalisem,” märgib ta.

 

Maailm muutub ja vajadused ilukirurgiale suurenevad

Ilukirugia kliinikus Clinica on praegu kiired ajad – aina rohkem inimesi avastab, et soovib senisest enam panustada oma välimuse ja hea enesetunde jaoks. Kui maailm suure lukustuse järel avanes, oli teadmatus suur, kuid uued arengud tõid kaasa ka suurema huvi ilukirurgia ja iluprotseduuride vastu.

Peep Pree sõnul algab muudatuste tegemine tihti mõnest üsna väikesest asjast, näiteks täitesüstist või silmalaugude korrigeerimise operatsioonist. Kui esimene kogemus osutub meeldivaks ja tulemus muudab inimest õnnelikumaks, soovib ta sel teel edasi liikuda ning enesele veel kestvat ilu kinkida.

Koroonaperiood, mis on muutnud kogu maailma, on toonud ilukliinikutele tööd juurde. Clinica juht põhjendab seda mitmete elukorralduslike muutustega, millega kohanemise üheks osaks on saanud ka oma näo ja keha korrigeerida laskmine.

“Üheks põhjuseks on kindlasti see, et paljud hakkasid tööle kodukontorites ja palju aega ja ka raha jäi kulutamata. Näiteks hommikune enese sättimine, tööle ja tagasi sõit jne. Lisaaeg enesele annab võimaluse vaadata iseendasse ja mõelda, et mida ma tegelikult elult tahan või mida taga igatsen,” arutleb Peep Pree.

Ent just nendel samadel veebikohtumistel on ka teine, mõneti tumedam pool, mida on uurinud ja kirjeldanud tööpsühholoogid üle maailma. Kõige sagedamini on töövahendiks sülearvuti ja selle mitte just parima nurga all asuva kaamera ees on üpris keeruline enda välimusega rahule jääda. Nii võib koosoleku vähem pingelisem osa mööduda endale enesekriitilise pilguga otsa vaadates ja oma välimust teiste omadega võrreldes. Otsus midagi senisest paremaks muuta võib nii tekkida küllalt kiiresti.

Zoom-boom’il ja ilukirurgial on aga veel üks seos. Operatsioonile järgnevad paranemise päevad õnnestub soovi korral kodus veeta nii, et töökaaslased ei pruugi iluslõikusest ja taastumisest kunagi teada saadagi – lihtsalt mõned päevad on kaamera “rivist väljas” ja koosolekuid tuleb pidada ilma ühe osaleja pildita. Seega ammu igatsetud ja edasi lükatud ilukirurgia on nüüd kättesaadavam.

Mis aga puutub laugude korrigeerimisse, siis siin toob Peep Pree välja ka vajaduse maski kanda – kui paistavad ainult silmad, soovitakse loomulikult, et need oleksid võimalikult ilusad.

 

Elu jäljed näol ja kehal

“Kui rääkida naistest, siis iluprotseduuride valik on sageli seotud nii vanuse kui ka oluliste elusündmustega,” arutleb Peep Pree. Ta toob näiteks, et kahekümnendates eluaastates proovitakse sageli ära esimene täitesüst, kolmekümnendates aga soovitakse korrigeerida silmalauge. Nägu ja kaela pingutavad operatsioonid langevad sageli 40–50ndate eluaastate perioodi, ent kaasajal tellivad seda tihti ka vanemad. Nii jutustab doktor Pree 70-aastasest daamist, kes ilulõikusel käis ja sellega väga rahule jäi.

“Tänapäevased seitsmekümnesed on uudishimulikud, tegusad ning optimistlikud ees ootavate aastate suhtes,” arutleb Peep Pree tendentside üle, mis oma keha ja välimusega seonduvates suhtumistes valitsevad.

Üheks välimust muutvaks perioodiks on naiste jaoks ka emaks saamine. Rasedus ja sünnitus võivad muuta kõhu eesseina lõdvemaks, rinnaga toitmine muudab rindade kuju ja elastsust. Rindade korrigeerimise ja kõhuseina plastika abiga saab aga taastada endise ilu ja rahulolu oma välimusega.

Oma osa otsuse langetamisel võib olla ka riidemoel, mis sageli soosib keha rõhutavaid või paljastavaid valikuid. Et end iga elegantse rõivatükiga mugavalt ja enesekindlalt tunda, võib samuti olla vajalik keha korrigeerida.

Kui kehakaalu on vaja alla võtta, on mõnikord vaja selleks kasutada bariaatrilisi operatsioone. Neid Clinicas ei tehta, kuid seal saab patsient pärast operatsioonijärgset vormi parandada.

Muide, ilukirurgiast rääkides on tegelikult ekslik keskenduda üksnes naistele – välimus ja hea vorm, samuti tervise paranemine on meestele vähemalt sama oluline.

Nii näiteks sai doktor Pree hiljuti kirja ühelt meespatsiendilt, kes tänas teda aastatetaguse operatsiooni eest ja märkis, et tema elukvaliteet on selle tagajärjel oluliselt paranenud. Ka tipparst ise tunnistab, et ta on oma välimuse usaldanud oma kliiniku heade kirurgide kätesse ning on tulemusega väga rahul.

“Ma pole Dorian Gray, et mul oleks pööningul maal, mis minu eest vananeks. Ma vananen ja aktsepteerin seda,” ütleb ta mõtlikult ja lisab, et võimalust mööda soovib ta siiski vananeda enda tingimustel ning oma elukvaliteeti hoides. Seda nii välimuses kui ka elustiilis.

Tippkirurg dr Pree Suurimad rikkused

Kui Peep Preega tema enese elukvaliteedist räägime, ütleb mees, et tema suurimateks rikkusteks on abikaasa Endla, samuti nende sõpruskond ja Clinica tööpere, kuhu nad mõlemad kuuluvad.

Clinica kliiniku arstid

Vasakult: Dr Isabella Heido, dr Peep Pree, dr Triin Vasar. Pildistas Raili Adoson.

Kõik Clinica töötajad on pikaaegsed ja dr Pree on kokku kogunud oma ala parimad tegijad. Kirurgias on tema sõnul hästi oluline, et kollektiiv koosneks oma ala parimatest, kus igaüks teab oma rolli, sest opilaua taga pole aega harjutada. Clinicas on peale dr Pree ametis ka dr Triin Vasar ja dr Isabella Heido. Kirurg Triin Vasar teeb dr Pree kõrval kliinikus kõiki operatsioone, alates silmalaugude plastikast ja rasvasüstidega rindade täitmisest kuni näo ringilõikuseni välja.

Tartu arstide ja haiglate vahel toimib patsientide jaoks kasulik koostöö ka muudel aladel töötavate sõpradega, kellega Peebule meeldib näiteks raamatuid vahetada.

Nimelt armastab Peep Pree väga lugeda ja lisaks koju ostetavatele raamatutele neid ka raamatukogust ja sõpradelt laenutada. Viimane meeldib talle eriti – ta on korrektne tagastaja, kes tunneb rõõmu võimalusest mõnele heale sõbrale külla minna ja lisaks raamatuvahetusele ka juttu ajada.

Ka doktor Pree elus on aeg teinud pisut korrektiive, eelkõige aja enese ja kõigi oluliste inimsuhete väärtustamise mõttes. Nii meenutab tohter, et mõnikümmend aastat tagasi lausa elati kliinikus ja millekski muuks peaaegu aega polnudki, nüüd aga kehtib tema kliinikus nelja päeva pikkune töönädal.

“Meie töös ei saa tunde lugeda ning tööpäevad võivad kesta kaua. Kui patsiendil on arsti vaja, siis kestab tööpäev täpselt nii kaua kui vaja. Kuna ma tean, et minu tööperel on kodus oma pered, kus sageli ka ema või isa koju oodatakse, kujunes ainuõigeks teha otsus, et meie kliinik töötab neljal päeval nädalas, kolmel aga on arstil võimalus oma perele ja iseendale pühenduda.”

Kliiniku juhina teab Peep Pree hästi, et nii jäävad tema juurde tulemata need patsiendid, kes saaksid seda teha just nädalavahetuseti. Samas rõhutab ta aga, et kõige olulisem on see, et Clinicasse tuleksid just need patsiendid, kes tunnevad, et nad oma sealset arsti usaldavad.

“Mõnikord lõpeb hea konsultatsioon otsusega teha operatsioon või protseduur, mõnikord aga otsusega see tegemata jätta,” ütleb Peep Pree ja kinnitab, et arstina püüab ta alati jõuda koos patsiendiga sellisele lahendusele, mis on viimasele kasulik ka pikemas perspektiivis.

 

Vahepalad mere ja metsaga

Tippkirurg dr Peep Pree ja Endla Pree

Clinica kliiniku tegevjuht dr Pree koos abikaasa Endla Pree´ga. Pildistas Raili Adoson

Peep ja Endla Pree armastavad ka ise vabu päevi. Vähe sellest, et nad püüavad neil päevil mitte kliinikus töötada, lahkuvad nad sageli hoopis Tartust, et veeta aega oma maakodus Pärnumaal.

Peep Pree tunnistab, et üheks tema lemmiktegevuseks ongi mere ääres olemine ja koduümbruse ilusatel matkateedel jalutamine.

“Kõige rohkem meeldib mulle meri koos päikesega, aga ka ka kevadel ja sügisel on mere ääres väga hea olla,” märgib Peep Pree, kes armastab nii eestimaiseid mereääri kui ka kaugemaid ilusaid kohti.

Keerulise lukustusaja, mil nii Clinica kui ka suurem osa kogu maailma ettevõtlusest suletud oli, veetis Preede abielupaar samuti oma maakodus. Olles eluaeg oma sõpru väga kõrgelt hinnanud, ütleb Peep Pree aga sellele tagasi mõeldes, et siis muutusid omavaheline suhtlus ja pikad telefonikõned veel eriti väärtuslikeks.

“Kütsime igal õhtul Endlaga sauna ning mõnikord ka jõudsime sinna, enamasti aga rääkisime saunamineku asemel sõpradega telefonis juttu,” meenutab ta naeratades. Kindel rutiin oli Peebul ka hommikuteks – maakodus alustab ta oma päevi tavaliselt tund-paar kestva rännakuga.

Läbi elu rännates on Peep Preel tekkinud kindel suhe ka erinevate paikadega. Tallinna, mida ta kunagi tööks ja elamiseks parimaks kohaks pidas, hindab ta endiselt, ent Tartu oma veidi rahulikuma elustiiliga on ajaga veelgi sümpaatsemaks muutunud. Kõige rohkem armastab ta aga oma maakodu ja kui ükskord saabub aeg usaldada oma elutöö järgmiste tipptasemel arstide hooleks, kavatseb ta just sinna elama kolida.

“Isiklikke jahte ja lennukeid mul pole ja ma pole neid ka vajanud, aga oma 1983. aastal rajatud maakodu koos selle ümbrusega armastan ma küll,” ütleb Peep Pree. Nii laeb ta praktiliselt igal nädalal seal käies looduse ja raamatute keskel oma mõttemaailma ning naaseb patsientide juurde, et aidata neil leida võimalusi enesekindla ja kaunina nende unistuste täitumisele vastu minna.

Plastikakirurgia aitab oluliselt taastada naise nooruslikku välimuse, elukvaliteet ja enesekindlus paranevad märgatavalt. Kui Sina ei ole rahul oma välimusega, broneeri konsultatsiooni aeg Clinica tippilukirurgi juurde Tartus telefonil 514 7100.

Artikkel ilmus ajakirjas Anne & Stiil

[]
1 Step 1
Pane end kirja, et saada:
sooduspakkumisi, nõuandeid, värskeid ilukirurgia uudiseid
keyboard_arrow_leftPrevious
Nextkeyboard_arrow_right
Vulkano Design - WordPress kodulehe tegemine ja haldus